Geat sáhttet jienastit?

Sii geat lea deavdán 18 jagi ovdal loahpas válgajagi, ja leat Norgga stáhtaborgárat, sáhttet jienastit stuoradiggeválggas. Eaktun lea ahte čuožžu jienastuslogus (listu geain lea jienastanvuoigatvuohta).

Gean sáhttá jienastit?

Buohkat geain lea jienastanvuoigatvuohta stuoradiggeválgga oktavuođas, sáhttet válljejuvvot stuoradiggeáirrasin. Leat gal muhtin spiehkasteamit – muhtin joavkkut, earret eará bargit departemeanttain ja olgoriikabálvalusas, ja vel duopmárat Alimusrievttis, eai sáhtte válljejuvvot.
Don jienastat listtuid main leat kandidáhtat dain ovttaskas bellodagain. Gii galgá čuožžut listtu alde ieš guđetge bellodagas, leat sii geat oassálastet bellodaga nominašuvdnačoahkkimis geat mearridit.

Movt jienasta?

Ieš válljen dáhpáhuvvá go persovnnalaččat boahtá válgalatnjii válgabeaivvi, dahje addá ovddalgihtii jienasteami. Lea ovttaskasa duohken mearridit háliida go addit ovddalgihtii jienasteami dahje jienastit válgabeaivi. Lea suohkan gii organisere ovddalgihtii jienasteami ja sáhttá dáhpáhuvvat borgemánu 10. beaivvi rájes gitta bearjadahkii ovdal válgabeaivvi (nuppi maŋemus bearjadahkii ovdal válgabeaivvi olgoriikkas).

Eatnasat válljejit jienastit válgabeaivvi, mii lága mielde galgá leat muhtin mánnodaga čakčamanus. Ráđđehus mearrida dáhtona. Suohkan sáhttá mearridit ahte ovtta dahje eanet sajiin suohkanis galgá dollojuvvot válga maiddái sotnabeaivvi ovdal dan almmolaš válgabeaivvi.

Ieš jienasteapmi dáhpáhuvvá dainna lágiin ahte boahtá muhtin jienastanlatnjii dan suohkanis gos čuožžu jienastanlogus. Ferte legitimašuvdna fárus, vai válgabargi sáhttá sihkkarastit válljejeaddji identitehta, ja merket nama jienastuslisttus (dát lea dan dihte ahte hehttet seamma persovnna jienastit máŋgga geardde). Válljejeaddji manná hiŋgalii gos buot ieš guđet válgalisttut leat. De vállje dan listtu maid háliida jienastit, ja máhccu dan nu ahte ii oktage sáhtte oaidnit makkár listtu lea válljen. Válgabargi steampilastá jienastanlihpu ovdal go jienasteaddji ieš luoitá dan lohkkaduvvon válgalihttái. Diet vuohki galgá sihkkarastit čiegus válljejumi.

Válgaboađus

Norggas lea gorrelohkoválga. Dat mearkkaša ahte bellodagat ožžot válljejuvvot áirasiid dan ektui man olli jienasteaddjit dorjo sin.

Riika lea juhkkojuvvon 19 válgabiiriide mat čuvvot daid boares fylkarájiid ovdal regiovdnaođastusa. Olmmošlohku juohke válgabiires lea vuođđun go juogadit galle stuoradiggesaji (mandáhtaid). Sihkkarastit áirasiid válgabiiriin gos leat unnán olbmot, de geavahuvvo rehkenastin mii ovttastahttá olmmošlogu areálain. Oktiibuot válljejuvvojit 169 stuoradiggeáirasa.

Válgaortnet sáhttá dagahit «bonju» juohkima stuoradiggesajiin bellodagaid gaskka go válgarehkenastin dáhpáhuvvá juohke válgabiires. Go ovdamearkan 4 mandáhta ovtta válgabiires galget juogaduvvot 7 bellodahkii, de ii sáhte šaddat mandáhttajuogus mii vástida juste jienastus lohkui. Máŋga bellodaga sáhttet šaddat áirasiid haga. Maiddái ieš rehkenastinvuohki nanne dan bonju juogadeami dainna lágiin ahte stuora bellodagat dávjá šaddet «badjelmeari» ja smávva bellodagat «unnitmeari» jienastuslogu ektui.

Njulget dien, de lea mis jevdenmandáhttaortnet. Diet juogaduvvojit bellodagaide geat leat ožžon menddo unnán áirasiid logu ektui riikadásis go vuosttaš 150 áirasa leat juogaduvvon. Leat oktiibuot 19 jevdenmandáhta (okta juohke válgabiires). Bellodagat ožžot jevdenmandáhtaid válgabiiriin gos ledje lagamusas vuoitit mandáhta. Dieinna lágiin šaddá Stuoradikki oktiibidjan eanet bellodagaid jienastuslogu mielde. Lea nu ahte dušše bellodagat geat leat beassan badjelii go vuolimusrádji – 4 proseantta guorrasapmi riikadásis – geat sáhttet leat mielde gilvalit jevdenmandáhtaid alde. Ii gávdno vuolimusrádji juogadit guovllumandáhtaid.