Riikkaidgaskasaš ovttasbargu
Stuoradikkis lea viiddis riikkaidgaskasaš áŋgiruššan. Guossástallamiid bokte, parlameanttaidgaskasaš ovttasbargguin máŋgga riikkain ja gulahallama bokte moanat aktevrraiguin leat stuoradiggeáirasat aktiivvalaččat riikkaidgaskasaš arenain.
Dehálaš ággan ahte Stuoradiggi oassálastá riikkaidgaskasaččat, lea ahte leat mielde ságastallamiin guovddáš politihkalaš gažaldagain. Dat dagaha eanet rabasvuođa ja buoret demokráhtalaš vuođušteami dehálaš mearrádusaide. Riikkaidgaskasaš ovttasbargu lea dehálaš ovddidit olmmošvuoigatvuođaid ja demokratiijahuksema.
Stuoradiggepresideanta – guosselonohallan
Stuoradiggepresideanta ovddasta Stuoradikki almmolaččat olgoriikkas, jođiha sáttagottiid Stuoradikki bealis eará našuvnnalašcoahkkimiidda ja váldá vuostá eará riikkaid našuvnnalaščoahkkimiid presideanttaid almmolaš guossástallamiin. Stuoradiggepresideanta váldá maid vuostá eará riikkaidgaskasaš alla dási gussiid. Lea vierrun lagas ovttasbargui našuvnnalaščoahkkimiin, earenoamážit davvi riikkaiguin.
Fágakomiteat - riikkaidgaskasaš fokus
Olgoriikka- ja suodjaluskomiteas lea olgoriikapolitihkka váldosuorgin, ja lea dat fágakomitea mas lea eanemus guossástallan ja mátkkošteapmi olgoriikii. Lassin lea komiteas dávjá čoahkkin olgoriikka- ja suodjaluskomiteaiguin ja stáhtajođiheddjiiguin go leat guossis Stuoradikkis. Eará fágakomiteat lea maid veháš fárus riikkaidgaskasaš bargguin, earret eará go váldet vuostá olgoriikka vástideaddji komiteaid ja čađahit muhtin olgoriikka mátkkiid.
Parlameanttaidgaskasaš sáttagottit – parlamentarihkkáriid fierpmádagat
Stuoradiggi lea miellahttu logi parlameanttaidgaskasaš organisašuvnnain ja ovttasbargoorgánain, mas parlamentarihkkárat ieš guđet riikkas deaivvadit lonohallat vásihusaid ja digaštallat oktasaš hástalusaid. Eanas stuoradiggeáirasat leat miellahtut ovtta dahje eanet parlameanttaidgaskasaš fierpmádagain, ja váldet vára Stuoradikki beroštumiin áššiin mat mannet rasttidit Norgga rájiid-
Máŋgga parlameanttaidgaskasaš ovttasbargoorgánain main Stuoradiggi lea fárus, leat maid vástideaddji ovttasbargu ráđđehusa bealis (ovdamearkan NATO ja NATO parlamentarihkkárčoahkkin, Davviriikkaid ráđđi ja Davviriikkaid ministtarráđđi ja earát). Dieinna lágiin besset riikkaidgaskasaš parlamentáralaš čoahkkimat buktit rávvagiid, sihke našuvnnalaš ráđđehusaide ja riikkaidgaskasaš ráđđehusovttasbargui.
- Sáttagoddi árktalaš parlamentáralaš ovttasbargui
- Sáttagoddi Eurohpáparlameantta oktavuođaid
- Sáttagoddi Asia-Eurohpá parlamentáralaš searvevuhtii (ASEP)
- Parlameanttaidgaskasaš uniovdnii (IPU)
- Eurohpáráđi parlamentarihkkárčoahkkin (PACE)
- Oktasaš parlamentarihkkársáttagoddi EFTAii ja EØSii
- Konferánsa EU olgoriika-, sihkarvuođa- ja suodjaluspolitihka birra
- NATO parlamentarihkkárčoahkkin
- Davviriikkaid ráđđi
- OSSE parlamentarihkkárčoahkkin (OSSE PA)
Válgaáican
Norgga stuoradiggeáirasat leat gaskkamuttus 1990-logu rájes oassálastán válgaáicin go leat leamašan parlameanta- ja presideantaválga eará riikkain. 1994 oassálaste Norgga álbmotválljejuvvon áirasat válgaáicin OSSE/ODIHR olis, ja 1999 oassálaste áirasat áicin Davviriikkaid ráđi ovddas go ledje dumaválggain Ruoššas.
Válgaáiccis lea bargun dárkkistit ahte válga dáhpáhuvvá rievttes vuogi mielde ja ahte vuđolaš prinsihpat áktejuvvojit. Sii galget maid bearráigeahččat ahte ii leat válgaverrošeapmi.
Ulbmilin válgaáicamiiguin lea árvvoštallat leat go válga ja válgaproseassat našuvnnalaš ja ahte riikkaidgaskasaš lágaid mielde ja ahte čuovvu eará universála prinsihpaid demokráhtalaš válggaide.
Válggain lea sáhka vuđolaš siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođat, ja válgaáicamat váikkuhit ge suodjalit dieid vuoigatvuođaid. Válggat galget leat birrasiin mas dovdá oadjebasvuođa, rabasvuođa ja ovddasvástádusa, ja mii addá válljejeddjiide válgga gaskkal molssaevttolaš politihka.
Buorre demokráhtalaš válgaproseassa eaktuda ahte láhka čuvvojuvvo, áktejuvvo cealkinfriddjavuohta ja friddja mediat, vuoigatvuođa vuođđudit politihkalaš bellodagaid ja gilvalit ahte válljejuvvo, ii vealaheapmi, dásseárvu buot borgáriidda ja ahte eai leat áitagat. Válgaáican nanne ovddasvástádusa ja rabasvuođa, ja nu ahte nanne sihke našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš luohttámuša válgaprosessii.
Juohke válgaáicama maŋŋil ráhkadit raportevrrat oktasaččat raportta mii čilge sin árvvoštallama válgga čađaheamis. Dat almmuhuvvo dan guoskevaš riikka eiseválddiide, ja almmuhuvvo organisašuvnnaid neahttasiidduin. Válgaáiccit eai kommentere válgga politihkalaš bohtosa ja eaige goasse váldde vuoiti beali dahje hilggo su.
Ráhkkanahttit ja oahpahit áirasiid buoremusat bargui válgaáicin, fállá Stuoradiggi válgaáicankurssa áirasiidda guovtte geardde juohke stuoradiggeáigodagas (njealji jagis).
Kursa addá áirasiidda ipmárdusa riikkaidgaskasaš válgaáicama duogáža birra ja maid dat mielddisbuktá riikkaidgaskasaš válgastandárddaid ektui, áicanmetodaid ja raporteremat ja vel ehtalaš njuolggadusat válgaáicciide.
Leat vuosttažettiin áirasat geat leat miellahtut Stuoradikki sáttagottiide Eurohpáráđđái ja Organisašuvdna Sihkarvuođa ja ovttasbargui Eurohpás (OSSE) geat sáhttet oassálastit válgaáicamii.
Maŋemus ođasmahttojuvvon: 08.04.2025 13:54