Norgga lágat. Govven: Stuoradiggi.
Láhkabargu
Stuoradiggi mearrida, rievdada ja fámohuhttá Norgga lágaid. Maŋŋil go Stuoradiggi lea mearridan lágaid, ráhkada ráđđehus dávjá lagat njuolggadusaid láhkaásahusa hámis.
Láhkaaddinbarggus leat čuovvovaš oasit:
- ráhkkanahtti láhkabargu
- láhkaevttohus
- lávdegotti meannudeapmi
- meannudit Stuoradikkis guovtti vuorus
- Gonagasa dohkkeheapmi stáhtaráđis
Ráhkkanahtti láhkabargu
Ráhkkanahtti láhkabargu dáhpáhuvvá departemeanttain. Dan departemeanttas mas lea fágaovddasvástádus lága ovddas, lea geatnegasvuohta čielggadit ášši dárkilit ovdal divvojuvvo Stuoradikki ovdii. Čielggadettiin sáddejuvvo ášši gulaskuddamii vai oažžu evttohusaid guoskevaš beliin ja áigeguovdilis fágaásahusain.
Jus guoská viiddis láhkii, de nammaduvvo áinnas lávdegoddi mas leat fágaolbmot geain lea sierragelbbolašvuohta láhkaviidodagas. Lávdegotti bargun šaddá buktit rávvaga departementii. Ráva almmuhuvvo dávjá Norgga almmolaš čilgehusain (NÁČ).
Vissis diliin háliida ráđđehus orienteret Stuoradikki dahje oažžut Stuoradikki oainnu muhtin áššečuolmmain ovdal go ovddidit láhkaevttohusa. Diet gusto earenoamážit stuorát láhkarievdademiide. De geige ráđđehus stuoradiggedieđáhusa mii addá Stuoradiggái vejolašvuođa addit kommentáraid ovdal go konkrehta láhkaevttohus ráhkaduvvo.
Láhkaevttohus
Dábálaččat lea ráđđehus gii ovddida láhkaevttohusa proposišuvdnan Stuoradiggái, seamma proposišuvdna sáhttá sisttisdoallat sihke láhkaevttohusa ja eará mearrádusaid.
Namahusat láhkaevttohusain ráđđehusas leat:
- Prop. L (Proposišuvdna Stuoradiggái (láhkamearrádus))
- Prop. LS (Proposišuvdna Stuoradiggái (láhkamearrádus ja stuoradikkemearrádus))
Buot stuoradikkeáirasat sáhttet ovddidit láhkaevttohusaid. Seamma láhkái go proposišuvnnaid, de sáhttet áirasiid láhkaevttohusat ja stuoradiggemearrádusat ovddiduvvot seamma almmuhusas.
Namahusat áirasiid láhkaevttohusain leat:
- Áirrasevttohus L (Áirrasevttohus (láhkamearrádus))
- Áirrasevttohus LS (Áirrasevttohus (láhkamearrádus ja stuoradikkemearrádus))
Komiteameannudeapmi
Láhkaevttohus ovddiduvvo vuos Stuoradiggái ja dasto sáddejuvvo ovtta daid fásta fágalávdegottiide. Lávdegoddi digaštallá láhkaevttohusa ja ovddida iežas árvalusa mearrádussii Stuoradikki ovdii. Seamma láhkái go departemeanttat, bovde lávdegoddi áinnas gulaskuddamii gávnnahit maid fágaolbmot ja njuolgut guoskkahuvvon joavkkut oaivvildit evttohusa birra, ja makkár váikkuhusat sáhttet šaddat.
Jus ráđđehusa proposišuvdna dahje áirrasevttohus sisttisdoallá evttohusa sihke láhkamearrádussii ja stuoradiggemearrádussii, ge galgá lávdegoddi ovddidit guokte evttohusa. Spiehkasteapmi lea ahte lávdegoddi sáhttá buktit evttohusa mii sisttisdoallá láhkamearrádusa ja ávžžuhusaid ráđđehussii.
Namahusat árvalusain leat:
- Árvalus L (Árvalus Stuoradiggái (láhkamearrádus))
- Árvalus S (Árvalus Stuoradiggái (stuoradiggemearrádus))
Meannudeapmi guovtti vuorus
Árvalus láhkamearrádusaide maid lávdegoddi buktá, meannuduvvojit Stuoradikki dievasčoahkkimis. Váldonjuolggadus lea ahte láhkaášši galgá meannuduvvot guovtti vuorus main lea unnimus golbma beaivvi gaska. Goalmmát vuoru meannudeapmi lea dárbbašlaš jus láhkamearrádus ii dohkkehuvvo nuppi vuoru meannudeamis.
Vuosttaš vuoru láhkameannudeapmi
Go vuosttaš vuorus Stuoradiggi meannuda lávdegotti evttohusa, de digaštallet ja evttohus váldo ovdan. Loahpas čoahkkima jienastit evttohusaid. Meannudeapmi loahpahuvvo «lága bajil čállaga ja láhka ollislaččat» jienastemiin. Dušše jus lea eanetlohku dán jienasteamis, manná láhkaášši nuppi vuoru meannudeapmái Stuoradiggái. Mearrádusat mat dahkkojit, almmuhuvvojit ovtta dahje eanet láhkamearrádusain. Láhkamearrádus maŋŋil vuosttaš vuoru meannudeami, ii leat loahpalaš mearrádus.
Nuppe vuoru láhkameannudeapmi
Ášši meannuduvvo dasto ođđasit Stuoradikkis dievasčoahkkimis áramusat golbma beaivvi maŋŋil. Dán vuoru ii leat árvaluvvon evttohus árvalus mii digaštallojuvvo, muhto láhkaevttohus mii vuosttaš vuorus meannuduvvui maid vejolaččat digaštallet.
Jus láhkamearrádus vuosttaš vuorus dohkkehuvvo maiddái nuppi vuorus meannudeamis, de lea láhkaášši meannudeapmi loahpahuvvon. Lea dábálaš ahte láhkaássi meannuduvvo guovtti vuorus Stuoradikkis ovdal go lea loahpalaččat mearriduvvon. Go láhkameannudeapmi lea loahpahuvvon, de sáddejuvvo reive láhkameannudeami mearrádusas Gonagassii dohkkeheapmái.
Goalmmát vuoru láhkameannudeapmi
Jus Stuoradiggi nuppi vuoru meannudeamis gávnnaha eará go vuosttaš vuorus, de mearriduvvo mearkkašupmi láhkamearrádussii. Láhkaášši dasto meannuduvvo goalmmát vuorus Stuoradikkis. Goalmmát vuorus leat Stuoradikkis guokte vejolašvuođa:
- Mearkkašumit nuppi vuoru meannudeamis dohkkehuvvojit, ja de lea láhka mearriduvvon daiguin rievdadusaiguin mat bohtet ovdan mearkkašumiin.
- Láhkaášši biddjojuvvo eret.
Mearrádus dahkko dábálaš eanetloguin, maiddái goalmmát vuoru meannudeamis.
Láhkamearrádus ja láhkamearkkašumit
Namahusat mearrádusain láhkameannudeamis leat:
- Láhkamearrádus (mearrádus vuosttaš vuoru meannudeamis)
- Láhkamearkkašupmi (mearrádus nuppi vuoru meannudeamis dalle jus mearrádusat nuppi vuoru meannudeamis eai leat seamma go vuosttaš vuoru meannudeamis)
Vejolaš goalmmát vuoru láhkameannudeamis bohtá mearrádus ovdan čoahkkinreferáhtas.
Dohkkeheapmi Gonagasas stáhtaráđis
Go Stuoradiggi lea geargan meannudit láhkaevttohusa, de sáddejuvvo Gonagassii stáhtaráđis. Doppe galgá láhka dohkkehuvvot, dat mearkkaša ahte Gonagas čállá vuollái ja stáhtaministtar lea mielvuolláičállá. Álgoálggus galggai Gonagas dohkkehit Stuoradikki láhkamearrádusa, muhto odne ii lea Gonagasas duohta politihkalaš fápmu, ja vuolláičállin lea čielga formalitehta.
Go láhka lea vuolláičállojuvvon, de sáddejuvvo ruovttoluotta departementii mas lea fágaovddasvástádus čađahit lága. Departemeanttas lea ovddasvástádus dahkat lága gustovažžan. Stuoradiggi sáhttá addit láhkaásahussii vuođu. De lea ráđđehusa ovddasvástádus hábmet eanet dárkilis njuolggadusaid láhkaásahusa hámis.
Ávžžuhusat ráđđehussii (ávžžuhusevttohus)
Láhkameannudeami olis de sáhttet biddjot ovdan ávžžuhusat mat galget sáddejuvvot ráđđehussii. Dat leat mearrádusat main Stuoradiggi lea cealkán ná: «Stuoradiggi bivdá ráđđehusa ...»
Ávžžuhusevttohusat galget earuhuvvot láhkameannudeamis ja eai galgga čuovvut nuppi vuoru láhkameannudeapmái. Ávžžuhusevttohusat eaktudit dávjá ahte láhkaevttohus dohkkejuvvo. Dan dihte biddjojit dat sierra áššin beaiveortnegii maŋŋil go lea čilgejuvvon makkár láhkaevttohusat loahpalaččat mearriduvvojit.
Vuođđolága meannudeapmi
Lassin dábálaš lágaide, de lea Stuoradikkis vejolaš rievdadit Vuođđolága, muhto sierra njuolggadusaid vuođul. Galgá leat stuoradiggeválga gaskkal evttohusa ja meannudeami, vai válljejeaddjit ožžot liibba cealkit. Evttohus galgá ovddiduvvot vuosttaš golmma jagis stuoradiggeáigodagas ja meannuduvvot vuosttaš golmma jagis nuppi stuoradiggeáigodagas. Lea Stuoradiggi dievasčoahkkimis mii meannuda vuođđoláhkaevttohusa.
Maŋemus ođasmahttojuvvon: 31.03.2025 14:14